teisipäev, 27. detsember 2016
teisipäev, 20. detsember 2016
kolmapäev, 14. detsember 2016
Juukseid langeb nagu loogu
Tavapärane vaatepilt pärast peapesu. Olin jõudnud juba harjuda, et tuleb ainult kaks karva peast ära ...
kolmapäev, 7. detsember 2016
reede, 2. detsember 2016
Jõulukalender
Kui laps on šokolaadi vastu allergiline ja kallist Lego kalendrit ei raatsi osta, siis tuleb advendikalender talle ise meisterdada. Idee sain Pinterestist ja meisterdamise peale läks aega ainult kaks päeva.
Vanakool
Kui Ruudit kimbutas kubemepiirkonnas vastik soor, siis ei aidanud udupeen salv, mida retseptiga kirjutati, vaid ikka vana hea soodavann ja klassikalised riidest mähkmed. Nendega oli mõne päevaga soor kadunud, kui enne oli see olnud juba nädalapäevad ja võib-olla isegi kauem.
kolmapäev, 23. november 2016
Dieediblogi
Kuna Johannese ajast oli juba näha, et raseduse ajal kogunenud lisakilod ei kadunud kuhugi ja Ruudi kandmisega lisandus neid veel mõni, siis otsustasin, et tuleb midagi ette võtta. Ainult trennist tõenäoliselt ka ei piisa, seega tuleb toitumine ette võtta. Alguses plaanisin Erik Orgu toitumiskava osta, aga siis sattusin FitLapi otsa. Selle puhul sai võtta prooviks kolm päeva tasuta ja edasi oli võimalik osta kava 22% soodsamalt. Võtsin siis kava kolmeks kuuks (selle aja peale peaks FitLapi sõnul minu „ideaalkaal“ saabuma). Üsna huvitavaid toite annab see ette, mida ma muidu kindlasti ei teeks. Hea on see, et kui mingil põhjusel mõni retsept ei sobi, siis saab uue toidu valida ja samuti annab koostisosadega mängida. Kogused on kenasti ees ja pereliikmeid saab ka lisada. Mulle sobib, kui kõik on puust ja punaseks ette tehtud, mitte ei pea ise hakkama kaloreid või süsivesikuid või rasvu lugema. Paned lihtsalt oma parameetrid kirja ja süsteem arvutab sinu jaoks vajaliku toidukoguse välja. Ja see kogus on üllatavalt suur. Iga toidukorraga saab kõhu ikka väga korralikult täis ja vahel isegi ei jõua kogu portsu süüa. Loomulikult tuleb ette ka patustamisi, eriti kui külas käia, aga suund on mul siiski tervisliku toitumise poole. Trennikava on seal ka olemas ja saan edukalt oma võidetud Sadolini spordihoone jõusaali 10 korra kaarti kasutada. Titekilodele tuld!
Blogi aadress siin: https://www.fitlap.ee/blogi/kasutaja/liina495/.
Blogi aadress siin: https://www.fitlap.ee/blogi/kasutaja/liina495/.
esmaspäev, 21. november 2016
laupäev, 19. november 2016
teisipäev, 15. november 2016
teisipäev, 25. oktoober 2016
Pimekana leiab ka tera
Avastasin oma sünnipäeval FB sõnumeid sirvides, et olen maikuus võitnud jalgratta. Ilgelt närvi ajab, et FB ei teavita (vähemalt mind) võõrastest sõnumitest ja nii see mul märkamata jäi. Erilisi lootusi ma ei hellitanud, aga kirjutasin neile siiski oma toredast avastusest. Ja mis sa kostad - ratas ootas mind siiani! Tasub ikka FB kampaaniaid šeerida!
![]() |
| Minu uus ratsu |
reede, 21. oktoober 2016
Saun Cleopatra moodi
Istume saunalaval ja räägime Heigoga niisama tühjast-tähjast. Järsku hakkab tissidest piima purskama - Heigo pihta, kerisele ja kuhu iganes. Hoian siis käsi ees, et kõiki kohti täis ei pritsiks. Ise juba täiesti tilgun piimast. Lõpuks jääb piimavool seisma ja hakkan lavalt alla minema, kui Johannes käratab: „Ära tilguta oma tisse mu vanni sisse!“ Õnneks piimapuudust ei ole :)
reede, 14. oktoober 2016
Mida oskab üks 1,5kuune?
Ühekuune Ruudi
Ja juba ta saigi vahepeal ühekuuseks. Pisike kribu on minimaalkaalule juurde võtnud 580 g, mis pidi olema igati normipiires, aga pandi meid kaalu jälgima ja tihemini toituma. Nüüd käisime kahe nädala möödudes uuesti kaalumas ja selle ajaga on põnn juurde võtnud tervelt 460 grammi! Otseselt midagi väga teistmoodi ma ei tee. Okei, päris nelja tundi enam päeval magada ei lase, aga ega ta ei taha ka. Ärkab juba ise hiljemalt kolme tunni pärast üles, tavaliselt varem. Ja enne, kui tundus, et ta sai ühest tissist kõhu täis, siis ma teist ei pakkunud, aga nüüd pakun teist ka. Ja kosub nagu mühinal.
Vahepeal on Ruudit ka nohu kimbutama tulnud, aga õnneks midagi hullu ei ole.
![]() |
| Kahe nädala pärast juba uus pilt |
esmaspäev, 26. september 2016
laupäev, 17. september 2016
Kuidas teha ise kondenspiima?
http://k2trinkokkab.blogspot.com.ee/2010/08/kuidas-teha-kodust-kondenspiima-suu.html?m=1
teisipäev, 13. september 2016
esmaspäev, 12. september 2016
Heigoga šoppamine = närvide surm
Vaja Talle T-särke osta. Pakun Talle enda arvates ilusat kirjadega T-särki, mille peale saan vastuse, et need on mõttetud kirjad. Veidi hiljem pakun Talle jälle enda arvates kobedat pildiga särki, mille peale saan sama vastuse. Veel hiljem pakun siis Talle täitsa ühevärvilist ilma kirjade ja piltideta särki, mille peale Härra vastab ärritunult, et siin pole ju midagi peal. Mis mõttes nagu!? Tahad, et midagi särgi peal on või mitte?! Lisaks veel iga asja peale vinguv Johannes. Teinekord mingu üksi poodi endale asju ostma ...
reede, 9. september 2016
teisipäev, 6. september 2016
esmaspäev, 5. september 2016
Ruudi tuli
Kartulivõtuga sünnitama ei läinud, aga asjaks läks kaks päeva hiljem. Seekord saime õnneks öö enam-vähem ära magada.
Algas jälle kõik vete tulekuga. Kell 5 hommikul käis kõhus mingi jõnks, mille peale ma üles tõusin, ja umbes 10 minuti pärast hakkasid veed nirisema. Heigo tegi ruttu kõne mampsile, kes oli parajasti tööle minemas ja just meie värava taga. Nirisesin niikaua vannitoas, kuni Heigo veel viimaseid asju kokku pani, ja läks sõiduks Paide poole. Autos olid tuhud juba 5-6 minuti tagant, aga kui haiglasse saime, siis vajus asi ära. Avatust oli ainult 2 cm ja KTG ei registreerinud midagi eriti märkimisväärset. Seadsime ennast siis peretuppa sisse ja hakkasime ootama. Tuhud olid väga ebaregulaarsed ja tugevamaks ei läinud need teps mitte. Küll kõndisin ringi, aga ei midagi. Ämmaemand soovitas pigem puhata. Vahtisime siis telekat ja vedelesime niisama. Lõuna ajal juba mõtlesime, et mis mõttes!? Johannes oli selleks ajaks juba käes. Lõunane KTG ei registreerinud endiselt midagi erilist. Vahepeal jõudsid juba kaks naist ära sünnitada (ja nad jõudsid haiglasse hiljem kui mina).
Poole viie ajal tehti mulle jälle KTG ja siis hakkas juba vaikselt looma. Tuhud panid mind juba raskemalt hingama ja registreeriti ka regulaarsus 7-8 minuti tagant. Ära tuli vist ka limakork (sidemel oli igatahes mingi limane ollus). Avatuseks öeldi 3-4 cm. Tuhud läksid juba üsna intensiivseks ja kui kell 5 söök toodi, siis sain ainult mõne suutäie kaupa süüa ja ports jäigi pooleli, sest juba võttis oigama. Helistasin veel emale, et hakkab peale.
Seekord sobisid mulle ainult püstised asendid. Proovisin olla nii käpuli kui ka pikali, aga siis oli valu palju hullem. Kõndisin siis ringi ja toetasin ennast Heigo najale. Naljakas oli see, et kui ma emakaru häält tehes sünnitustoa poole kõndisin, siis oli parasjagu sünnitusosakonda külastamas seltskond noori emasid ja isasid, kelle ma tõenäoliselt üsna ära ehmatasin. Ämmaemand veel muigas mulle, et tahtsite ju, et asi peale hakkaks. Kella kuue ajal hakkasin juba kergeid presse tundma ja sünnitustuba sätiti ruttu valmis. Ämmaemand soovitas mulle järi ja sinna ma läksin. Kui pressid juba intensiivsemaks läksid, siis küsiti küll, et kas ma tahan lauale minna või jään järile, aga ma ei suutnud/tahtnud ennast liigutada, nii et järile ma jäin ja nii mu teine poja siia ilma tuli.
Mõõdud: kaal 1380 g, pikkus 50 cm ja peaümbermõõt 34,5 cm.
Hoolimata väikestest mõõtudest olin ikka üsna katki. Johannese jäetud armid ei veninud. Õmblemise ajaks tehti mulle tuimestav süst ja anti naerugaasi. See viimane on üks pull asi. Alguses ehmatasin ära, et ma hakkan minestama, aga öeldi, et ma olen lihtsalt „purjus“. Kõik hakkas keerlema ja oli nagu vati sees. Samal ajal mõõdeti Ruudit ja anti Heigo kätte.
Lõppkokkuvõttes jäin Paides sünnitamisega väga rahule. Ka sünnitusjärgselt ei käinud miljon inimest mu toast läbi ja ei näppinud kõhtu ega tisse. Mõnusalt rahulik kohta ja ämmaemand Aiki Mäekivi oli väga abistav.
Algas jälle kõik vete tulekuga. Kell 5 hommikul käis kõhus mingi jõnks, mille peale ma üles tõusin, ja umbes 10 minuti pärast hakkasid veed nirisema. Heigo tegi ruttu kõne mampsile, kes oli parajasti tööle minemas ja just meie värava taga. Nirisesin niikaua vannitoas, kuni Heigo veel viimaseid asju kokku pani, ja läks sõiduks Paide poole. Autos olid tuhud juba 5-6 minuti tagant, aga kui haiglasse saime, siis vajus asi ära. Avatust oli ainult 2 cm ja KTG ei registreerinud midagi eriti märkimisväärset. Seadsime ennast siis peretuppa sisse ja hakkasime ootama. Tuhud olid väga ebaregulaarsed ja tugevamaks ei läinud need teps mitte. Küll kõndisin ringi, aga ei midagi. Ämmaemand soovitas pigem puhata. Vahtisime siis telekat ja vedelesime niisama. Lõuna ajal juba mõtlesime, et mis mõttes!? Johannes oli selleks ajaks juba käes. Lõunane KTG ei registreerinud endiselt midagi erilist. Vahepeal jõudsid juba kaks naist ära sünnitada (ja nad jõudsid haiglasse hiljem kui mina).
Poole viie ajal tehti mulle jälle KTG ja siis hakkas juba vaikselt looma. Tuhud panid mind juba raskemalt hingama ja registreeriti ka regulaarsus 7-8 minuti tagant. Ära tuli vist ka limakork (sidemel oli igatahes mingi limane ollus). Avatuseks öeldi 3-4 cm. Tuhud läksid juba üsna intensiivseks ja kui kell 5 söök toodi, siis sain ainult mõne suutäie kaupa süüa ja ports jäigi pooleli, sest juba võttis oigama. Helistasin veel emale, et hakkab peale.
Seekord sobisid mulle ainult püstised asendid. Proovisin olla nii käpuli kui ka pikali, aga siis oli valu palju hullem. Kõndisin siis ringi ja toetasin ennast Heigo najale. Naljakas oli see, et kui ma emakaru häält tehes sünnitustoa poole kõndisin, siis oli parasjagu sünnitusosakonda külastamas seltskond noori emasid ja isasid, kelle ma tõenäoliselt üsna ära ehmatasin. Ämmaemand veel muigas mulle, et tahtsite ju, et asi peale hakkaks. Kella kuue ajal hakkasin juba kergeid presse tundma ja sünnitustuba sätiti ruttu valmis. Ämmaemand soovitas mulle järi ja sinna ma läksin. Kui pressid juba intensiivsemaks läksid, siis küsiti küll, et kas ma tahan lauale minna või jään järile, aga ma ei suutnud/tahtnud ennast liigutada, nii et järile ma jäin ja nii mu teine poja siia ilma tuli.
Mõõdud: kaal 1380 g, pikkus 50 cm ja peaümbermõõt 34,5 cm.
Hoolimata väikestest mõõtudest olin ikka üsna katki. Johannese jäetud armid ei veninud. Õmblemise ajaks tehti mulle tuimestav süst ja anti naerugaasi. See viimane on üks pull asi. Alguses ehmatasin ära, et ma hakkan minestama, aga öeldi, et ma olen lihtsalt „purjus“. Kõik hakkas keerlema ja oli nagu vati sees. Samal ajal mõõdeti Ruudit ja anti Heigo kätte.
Lõppkokkuvõttes jäin Paides sünnitamisega väga rahule. Ka sünnitusjärgselt ei käinud miljon inimest mu toast läbi ja ei näppinud kõhtu ega tisse. Mõnusalt rahulik kohta ja ämmaemand Aiki Mäekivi oli väga abistav.
| Mööbel oli seal ikka hullult armas |
| Kojuminek |
| Kolmas laps sellel päeval ja ainuke poiss |
| Nimi tahvlil ka kirjas |
pühapäev, 4. september 2016
Kartulivõtt
Tellimine:
Postitused (Atom)



















