esmaspäev, 26. september 2016
laupäev, 17. september 2016
Kuidas teha ise kondenspiima?
http://k2trinkokkab.blogspot.com.ee/2010/08/kuidas-teha-kodust-kondenspiima-suu.html?m=1
teisipäev, 13. september 2016
esmaspäev, 12. september 2016
Heigoga šoppamine = närvide surm
Vaja Talle T-särke osta. Pakun Talle enda arvates ilusat kirjadega T-särki, mille peale saan vastuse, et need on mõttetud kirjad. Veidi hiljem pakun Talle jälle enda arvates kobedat pildiga särki, mille peale saan sama vastuse. Veel hiljem pakun siis Talle täitsa ühevärvilist ilma kirjade ja piltideta särki, mille peale Härra vastab ärritunult, et siin pole ju midagi peal. Mis mõttes nagu!? Tahad, et midagi särgi peal on või mitte?! Lisaks veel iga asja peale vinguv Johannes. Teinekord mingu üksi poodi endale asju ostma ...
reede, 9. september 2016
teisipäev, 6. september 2016
esmaspäev, 5. september 2016
Ruudi tuli
Kartulivõtuga sünnitama ei läinud, aga asjaks läks kaks päeva hiljem. Seekord saime õnneks öö enam-vähem ära magada.
Algas jälle kõik vete tulekuga. Kell 5 hommikul käis kõhus mingi jõnks, mille peale ma üles tõusin, ja umbes 10 minuti pärast hakkasid veed nirisema. Heigo tegi ruttu kõne mampsile, kes oli parajasti tööle minemas ja just meie värava taga. Nirisesin niikaua vannitoas, kuni Heigo veel viimaseid asju kokku pani, ja läks sõiduks Paide poole. Autos olid tuhud juba 5-6 minuti tagant, aga kui haiglasse saime, siis vajus asi ära. Avatust oli ainult 2 cm ja KTG ei registreerinud midagi eriti märkimisväärset. Seadsime ennast siis peretuppa sisse ja hakkasime ootama. Tuhud olid väga ebaregulaarsed ja tugevamaks ei läinud need teps mitte. Küll kõndisin ringi, aga ei midagi. Ämmaemand soovitas pigem puhata. Vahtisime siis telekat ja vedelesime niisama. Lõuna ajal juba mõtlesime, et mis mõttes!? Johannes oli selleks ajaks juba käes. Lõunane KTG ei registreerinud endiselt midagi erilist. Vahepeal jõudsid juba kaks naist ära sünnitada (ja nad jõudsid haiglasse hiljem kui mina).
Poole viie ajal tehti mulle jälle KTG ja siis hakkas juba vaikselt looma. Tuhud panid mind juba raskemalt hingama ja registreeriti ka regulaarsus 7-8 minuti tagant. Ära tuli vist ka limakork (sidemel oli igatahes mingi limane ollus). Avatuseks öeldi 3-4 cm. Tuhud läksid juba üsna intensiivseks ja kui kell 5 söök toodi, siis sain ainult mõne suutäie kaupa süüa ja ports jäigi pooleli, sest juba võttis oigama. Helistasin veel emale, et hakkab peale.
Seekord sobisid mulle ainult püstised asendid. Proovisin olla nii käpuli kui ka pikali, aga siis oli valu palju hullem. Kõndisin siis ringi ja toetasin ennast Heigo najale. Naljakas oli see, et kui ma emakaru häält tehes sünnitustoa poole kõndisin, siis oli parasjagu sünnitusosakonda külastamas seltskond noori emasid ja isasid, kelle ma tõenäoliselt üsna ära ehmatasin. Ämmaemand veel muigas mulle, et tahtsite ju, et asi peale hakkaks. Kella kuue ajal hakkasin juba kergeid presse tundma ja sünnitustuba sätiti ruttu valmis. Ämmaemand soovitas mulle järi ja sinna ma läksin. Kui pressid juba intensiivsemaks läksid, siis küsiti küll, et kas ma tahan lauale minna või jään järile, aga ma ei suutnud/tahtnud ennast liigutada, nii et järile ma jäin ja nii mu teine poja siia ilma tuli.
Mõõdud: kaal 1380 g, pikkus 50 cm ja peaümbermõõt 34,5 cm.
Hoolimata väikestest mõõtudest olin ikka üsna katki. Johannese jäetud armid ei veninud. Õmblemise ajaks tehti mulle tuimestav süst ja anti naerugaasi. See viimane on üks pull asi. Alguses ehmatasin ära, et ma hakkan minestama, aga öeldi, et ma olen lihtsalt „purjus“. Kõik hakkas keerlema ja oli nagu vati sees. Samal ajal mõõdeti Ruudit ja anti Heigo kätte.
Lõppkokkuvõttes jäin Paides sünnitamisega väga rahule. Ka sünnitusjärgselt ei käinud miljon inimest mu toast läbi ja ei näppinud kõhtu ega tisse. Mõnusalt rahulik kohta ja ämmaemand Aiki Mäekivi oli väga abistav.
Algas jälle kõik vete tulekuga. Kell 5 hommikul käis kõhus mingi jõnks, mille peale ma üles tõusin, ja umbes 10 minuti pärast hakkasid veed nirisema. Heigo tegi ruttu kõne mampsile, kes oli parajasti tööle minemas ja just meie värava taga. Nirisesin niikaua vannitoas, kuni Heigo veel viimaseid asju kokku pani, ja läks sõiduks Paide poole. Autos olid tuhud juba 5-6 minuti tagant, aga kui haiglasse saime, siis vajus asi ära. Avatust oli ainult 2 cm ja KTG ei registreerinud midagi eriti märkimisväärset. Seadsime ennast siis peretuppa sisse ja hakkasime ootama. Tuhud olid väga ebaregulaarsed ja tugevamaks ei läinud need teps mitte. Küll kõndisin ringi, aga ei midagi. Ämmaemand soovitas pigem puhata. Vahtisime siis telekat ja vedelesime niisama. Lõuna ajal juba mõtlesime, et mis mõttes!? Johannes oli selleks ajaks juba käes. Lõunane KTG ei registreerinud endiselt midagi erilist. Vahepeal jõudsid juba kaks naist ära sünnitada (ja nad jõudsid haiglasse hiljem kui mina).
Poole viie ajal tehti mulle jälle KTG ja siis hakkas juba vaikselt looma. Tuhud panid mind juba raskemalt hingama ja registreeriti ka regulaarsus 7-8 minuti tagant. Ära tuli vist ka limakork (sidemel oli igatahes mingi limane ollus). Avatuseks öeldi 3-4 cm. Tuhud läksid juba üsna intensiivseks ja kui kell 5 söök toodi, siis sain ainult mõne suutäie kaupa süüa ja ports jäigi pooleli, sest juba võttis oigama. Helistasin veel emale, et hakkab peale.
Seekord sobisid mulle ainult püstised asendid. Proovisin olla nii käpuli kui ka pikali, aga siis oli valu palju hullem. Kõndisin siis ringi ja toetasin ennast Heigo najale. Naljakas oli see, et kui ma emakaru häält tehes sünnitustoa poole kõndisin, siis oli parasjagu sünnitusosakonda külastamas seltskond noori emasid ja isasid, kelle ma tõenäoliselt üsna ära ehmatasin. Ämmaemand veel muigas mulle, et tahtsite ju, et asi peale hakkaks. Kella kuue ajal hakkasin juba kergeid presse tundma ja sünnitustuba sätiti ruttu valmis. Ämmaemand soovitas mulle järi ja sinna ma läksin. Kui pressid juba intensiivsemaks läksid, siis küsiti küll, et kas ma tahan lauale minna või jään järile, aga ma ei suutnud/tahtnud ennast liigutada, nii et järile ma jäin ja nii mu teine poja siia ilma tuli.
Mõõdud: kaal 1380 g, pikkus 50 cm ja peaümbermõõt 34,5 cm.
Hoolimata väikestest mõõtudest olin ikka üsna katki. Johannese jäetud armid ei veninud. Õmblemise ajaks tehti mulle tuimestav süst ja anti naerugaasi. See viimane on üks pull asi. Alguses ehmatasin ära, et ma hakkan minestama, aga öeldi, et ma olen lihtsalt „purjus“. Kõik hakkas keerlema ja oli nagu vati sees. Samal ajal mõõdeti Ruudit ja anti Heigo kätte.
Lõppkokkuvõttes jäin Paides sünnitamisega väga rahule. Ka sünnitusjärgselt ei käinud miljon inimest mu toast läbi ja ei näppinud kõhtu ega tisse. Mõnusalt rahulik kohta ja ämmaemand Aiki Mäekivi oli väga abistav.
 |
| Mööbel oli seal ikka hullult armas |
 |
| Kojuminek |
 |
| Kolmas laps sellel päeval ja ainuke poiss |
 |
| Nimi tahvlil ka kirjas |
pühapäev, 4. september 2016
Kartulivõtt
Oleks tahtnud sügistalgud – kartulivõtt ja lapse sünnitamine – ühe korraga ära teha, aga ei – rase kupatati Saamueli käru kussutama.
 |
 |
| Seekord oli Jaan esimest korda traktoristi rollis |
Tellimine:
Postitused (Atom)