Viimasest postitusest on nii palju aega möödas, et ei oska kohe pealkirjagi panna. Praegu on olnud nii kiired ajad, et ei jõua kohe kuidagi kirjutama.

Olen sellel kuul üsna intensiivselt Meriti juures tööl käinud ja muu aeg läheb koduste toimetuste peale. Naljakas on muidugi öelda „tööl“ sest tegelikult on see nagu uus hobi, mille eest mulle juhuslikult ka natuke makstakse.

Ruudi muutub ka järjest asjalikumaks. Õnneks on tal veel üsna kama kaheksa, kes teda hoiab, nii et saan rahulikult kreeme-võideid-koorijaid keetmas käia. Vahepeal käin kodus, söödan kõhu täis ja tagasi. Üritab järjest rohkem roomata ka, aga pigem liigub ikka rohkem tagurpidi. Paar päeva keeras ilusti kõhu pealt selja peale tagasi ka, aga ta vist vaatas, et siis on emme elu liiga lihtna ja unustas selle oskuse sujuvalt jälle ära.

Johannes on ka uskumatult tubli. Hullult nunnutab Ruudit ja aitab mind igati, kui vaja. Nii kui Ruudi kisama hakkab ja mul miskit parasjagu pooleli, siis Johannes läheb rõõmuga väikevennale klouni tegema. Nii kui Ruudi Johannest näeb, on tal nägu nii kõrvuni. Tõesti on neid kahte nii armas vaadata, just seda, kuidas nad üksteist hoiavad. Lahe oli see, kui me viimane kord Anni ja Mihkli juures käisime. Panime Ruudi elutuppa põrandale ja ei lubanud suurematel enam seal ringi joosta. Mathias ütles, et mis siis, et Ruudi seal on, aga Johannes astus venna eest välja öeldes, et ei ole mis siis. Lootust on, et kaitseb teda ka edaspidi. Noh, eks praegu on see nunnutamise aeg, aga kui Ruudi juba mänguasjadele konkurentsi hakkab pakkuma, siis vist hakkavad tülid ka tulema.

Ja juba väikemees ärkas ...

On ikka tore, kui mees tuleb ootamatult varem Tartust tagasi ja saab kogu perega kelgutama minna :)

Ruudil on uus meelelahutus. Kõik kohad muidugi ujuvad hetkega tatist.